Eesti rahvamuusika
teineteisega põimunud vanasti oli pühade tähistamine kohustuslik.
Kõige sagedamini mängiti pilli tantsu saateks. Vanemal ajal saatis tantsu torupill, kuid ka mitmesugused vilepillid, roopillid ja sokusarved.
Hiljem pääsesid valitsema viiul ja seejärel lõõts. 19.20. sajandil hakati pilli mängima ka laulu saateks.
Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut.
Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua.
10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul
süsteemi, mida hoolimata mõningatest vastuoludest siiamaani kasutatakse. Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki:
1. Idiofonid Aerofonid Kordofonid Membranofonid 10.4
annaabi.ee 
