Urmas Sisask
(Ibid, lk 17)
Kodus ei olnud klaverit, kuid Urmas musitseeris kuulmise järgi ema akordionil. Kuna poiss oli veel
üsna väike, pill aga suur, sättis ta akordioni põlvedele ning rihma üle selja, nii et lõõtsa tõmbas ta
7
varvastega ja klahvistik oli klaveri eest. Tänu oma suurepärasele muusikalisele kuulmisele ja
omapärasele pillivalitsemisoskusele oodati teda eksootilise rändmuusikuna kõikvõimalikele suvila-
ja pulmapidudele külades ja sõjaväeosades, et ta mängiks rahvuslikke ja estraadiviise. Sageli käis
Urmas kasuisaga Keila-Joa raketibaasi ohvitsere tsastuskade ja kasatsokkidega lõbustades oma
esimest leiba teenimas ohvitserid saatsid neile koju sõduritest tööbrigaadid, kes aitasid perel
metsa-, ehitus- ja heinatöid teha. (Kahro 2000, lk 22-23)
1971. aasta sügisel õppis Urmas mõnda aega Kehra muusikakoolis, kuid kuna ta käis alles neljandas