valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis)
meeldima ja tahtis seda aina rohkem süüa. Ta pakkus seda ka oma perele ja koerale. Niisiis panigi meister sellele nimeks Mardileib ja seetõttu sai ka raehärra terveks. Kui piiskop Henricus proovis Mardileiba, kiitis ta seda ning pani leivale uue nime- martsipan. Piiskop tahtis kuidagi Mardile tasuda ning küsis Mardilt, mida ta soovib. Mart vastas, et ta tahab abielluda raehärra tütre Matildega. Piiskop oli nõus Marti ja Matildet paari panema. Lugu lõppes abielupaari pulmapeoga raehärra juures. Minu arvates olid Mardileiba mõnus lugeda, sest see ei olnud väga paks raamat ja tekst oli ka väga arusaadav, huvitav ning põnev.
Oma pulma ei kutsuks me kedagi sellist, kellega meil oleks ebamugav ühes seltskonnas olla, kelle käest meil oleks piinlik midagi küsida või kelle arvamusest me ei hooli. Aga mitte ainult sellest ei tahtnud me tegelikult rääkida :) Meile tundub, et vahel pruudid unustavad selle suure organiseerimise eufooria juures ära, milleks ja kelle jaoks nad seda kõike teevad. Kihlatud olemise aeg peaks olema nauditav ja mõnus aeg, mis kulmineerub pulmapeoga. Umbes nagu lapse ootaminegi. Abiellumisega on nüüd sama. Ikka küsitakse, kas juba ootad. Ei oota :) See aeg läheb nii kiiresti. Abielus jõuame me olla terve oma ülejäänud elu. Mitte kunagi abielus olnud ei saa me aga kunagi enam olla kui juba abiellunud oleme. :) Miks me seda siin kirjutame on see, et me kõik tahame, et meie pulmapidu oleks ilus ja meeldejääv, aga seda on ta ju nagunii. Ei ole mingit vahet, kas vaasis on punased
aasta juunis, sest Margarete tulek Viini hilines ja ka Burnacini ehitustööd alles käisid. Ent teater ei saanud ka 1667. aasta suveks valmis. Järgmine võimalus avanes sama aasta septembris, kui oli sündinud keisripaari esimene poeg Ferdinand Wenzel. Paraku lükkus etendus taas edasi (palee peokalender oli niigi tihedasti täidetud). "Kuldõun" esitati lõpuks 1668. aasta juulikuus keisrinna sünnipäeva puhul. Teksti tuli teha muutusi, sest tegemist ei olnud ju enam pulmapeoga, ja esiklaps Ferdinand Wenzel oli jaanuaris 4-kuuselt surnud. Stseenid II/9 ja V/5 komponeeris keiser Leopold isiklikult. Kuigi libreto ilmus mitu korda trükist ja tõlgiti isegi saksa ja hispaania keelde, ei esitatud "Kuldõuna" enam. Keisrinna Margareta Theresia suri 1673, pärast seda ei tulnud teose esitused niikuinii kõne alla. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. saj. Pikka aega kujundasid Prantsuse muusika nägu itaalased. Kaks kuningannat olid pärit Firenze vägevaimast