Seekord siis kirstu raskuse järgi. Tanutamine oli märk, mis tähendas uue pere loomist. Kui pruut sai endale pähe abielunaise tanu, olid nad peigmehega ametlikult abielus selleks polnud kirikus jah-sõna ütlemine. Tanutati peigmehe kodus, tavaliselt esimese päeva õhtupoolikul. Tanutamisel lõigati pikad neiujuuksed lühikeseks. Neiu tanutati varjulises kohas ja juures võisid viibida vaid tähtsaimad pulmaosalised jällegi kardeti, et kuri vaim saab noore naise kätte. Eesti pulm ennemuiste Tanutamise ajal istus pruutpaar kõrvuti. Tanutaja oli peigmehe ema või isamehe naine. Lõigati juuksed, kammiti pead ja tanutaja võttis tanu, millega ta pruudile vastu põske lõi ja tanutamissõnad lausus. Esimesed kaks korda pandi tanu pähe nii, et see seal ei seisnud või ajas neiu selle lihtsalt endal peast maha