Pulmad peiukodus
sellised kriitilised hetked - sünd, surm jne.) kergesti mõjutatav igasuguste
ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt. Selline kartus tingiski kombe
varjamist ja peitmist.
Mõnel pool järgnes tanutamisele veel sümboolne neiupõlvest ,,väljatõmbamine"
või ,,väljatõstmine". Näiteks: kui noorikul tanu pähe ja põll ette oli pandud, siis istus ta
peiupoisi sülle, kes tema ümbert kahe käega kinni hoidis, mis peale kõik
pulmamehed tulid noorikut tema käest ära kiskuma. Muidugi sai vaene noorik siis
kiskuda ja venitada küllalt, sest teda oli hoitud kui kruustangide vahel kinni, et keegi
teda kätte ei saaks, kuni viimaks tuli pahase näoga peigmees, kes samuti kiskudes ja
venitades nooriku kätte sai.
Hiiumaal kutsuti pärast tanutamist kõiki mehi ,,noort kuud" - s. o. noorikut
vaatama. Vaatamise eest nõuti maksu. Esimene vaatleja oli peigmees, siis
peiupoisid, siis teised pulmalised.