suhtlemine- Mesilased tunnevad üksteist lõhna järgi, mesilaste tants(mee leidmine) 7. paljunemine- Viljastatud munarakkudest arenevad suurtes kärjekannudes uued emad, Väikestes kärjekannudes töölised. Viljastamata munades- isased e lesed. Vastseid toidetakse alguses toitepiimaga, hiljem suiraga. V.a. ema- ainult toitepiimaga. 8. sülemlemine(pere heitmine)-Vana ema koos osade töölistega lahkub tarust. Kärjekannus koorub uus ema, kes käib pulmalennul ja jääb tarru. 9. Talvitumine-Kobaras, keskel on ema. Toituvad varutud meest.
täismoondega. Talvitumine: pesa sügavuses, talveunes Suhtlemine: lõhnaabi Kasulikkus: Hävitavad metsa kahjureid, levitavad seemneid, puhastavad metsa 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) Pesa: süljega niisustatud puidust, Perekoosseis: Ema, töölised, noored paarilised; Ema muneb, Töölised: toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju.
ujukarvadega kaetud aerudeks. Röövloomad. Hingamisava asub tagakeha tipul, sukeldudes võtab endaga kaasa õhumulli. Lendavad hästi, öösiti võivad asustada uusi veekogusid. 61. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Valmikud liblika moodi, kuid tiivad pannakse tagakeha kohale katusena kokku ja on soomuste asemel kaetud peente karvakestega; värvus enamasti pruun või hall. Eluviis: Valmikud parvlevad pulmalennul vee kohal, nagu ka ühepäevikulised või surusääsklased. Ei toitu, elavad üksnes päeva või paar (surevad pärast paaritumist ja munemist). Moone: Vastsed alati veepõhjas, sageli ehitavad võõrkehadest kaasaskantava maja (siis nimetatakse neid rahvakeeles puruvanadeks), või siis kinnitunud püünisvõrgu; harva võivad ka veidi ujuda. Mitmesuguseid toitumisviise. Vastne nukkub veepõhja kinnitunud majas. Moonde lõpetanud nukk ujub veepinnale, kus temast väljub valmik.
annaabi.ee 
