EESTI PULMA TRADITSIOONID
Pulmasöögid
19 sajandi lõpupoole hakkas üldine söögisedel muutuma ja see kajastus ka pulmatoitude
valimisel. Taludes hakati valmistama sööke, mida varem vaid mõisas või linnas lauale pandi,
näiteks salateid ja magustoite, mida taludes varem ei tuntud. Ilmusid oskuste ja vilumustega
külakokad, kelle tööks oligi pidusöökide tegemise juhtimine. Pulmadeks tapeti kindlasti üks
või mitu looma olenevalt talu jõukusest. Tähtsal kohal oli ka pulmaleibade tegemine.
Küpsetati peenleiba ja kuuma veega hapnema pandud magushaput leiba, saia, korpe, pirukaid
ja mitmesuguseid küpsiseid.
13
Suured muutused toimusid pulmalaual ajavahemikus 19.sajandi viimastest kümnenditest kuni
Esimese maailmasõjani. Klimbisupp hakkas vahetuma frikadellisupiga ja lauale ilmusid
rammuleem pirukaga. Põhilised söögid lõunalaual olid ikka sült, heeringas, ahjupraad, juurde
keedeti kartulit, peeti ja kapsast