Eesti kirjandus I, kordamine
Juhuluuletused
pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi
läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii
suur kui ta on täna.
Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma
toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas,
armastas kauneid kunste. Prantsuse väikevürstid tahtsid olla ka nagu
kuningad.
Juhuluule taustaks on barokk kunstistiilina. Priiskav, külluslik, toretsev.
Pulmalauludele eelnes alati pühendus autorilt. Pöördumine, üliväärikas,
ülilugupidav - ülivõrded on olulised. Ilma nendeta kõlaks matslikult.
Enamasti kirjutasid kirikuõpetajad eestikeelset pulmaluulet. Heinrich
Gösecken, Daniel Göbel jt õpetatud mehed, kes kirjutasid eestikeelset
juhuluulet.
Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist.
Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast,
ilmus 1624