Rahvalaulud
Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi
heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga.
* Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
* Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti.
6. Rahvalaulik
Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski.
Leidus häid pulmalaulikuid.
Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad.
Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine,
edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes
peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje.
Nimetus laulik on rahvapärane
annaabi.ee 
