Eesti kirjandus enne ärkamist
Tallinnas ja Tartus 17. saj esimesel poolel. Luuleharrastus muutus salongilikuks
moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda
püüti viljeleda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti
keeles.
Idee oli uudne ja huvitav: nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel aga ka
matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva
kuuldekaugusesse.
1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides
ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja
tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640)
Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad,
moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P.
Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud
juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum