Pulma kombed
Pulmade suuruse ja
tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks
isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning
rongi lõpus muu pulmarahvas. Pruutpaari hobuse look oli punutud värviliste lintidega. Aiste
küljes kõlisesid kellad.
Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid
neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma
kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused
"nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi
koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Enne pulmi hakati hoogsalt
veimi valmistama, traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas.
Ka pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel. Talurahva toidulaud oli naguniigi üsna kesine
(aganaleib, silk, jahurokk jne.), alles 19
annaabi.ee 
