Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus.
Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt
troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui
inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse
sajandiks. (4)
10
Pulmad
Eesti pulmakombestikule on iseloomulik peigmehe ja pruudi passiivsus. Olles küll
peategelased, ei tegutsenud nad ise, vaid nende eest toimetati kõik ära -- niihästi kosimisel
kui pulmades. Kosjas kõneles ja tegutses isamees, vanem abielus mees, tavaliselt peigmehe
sugulane. Kosja mindi vanasti ratsa täkkhobusega, hiljem sõideti ehitud vankriga. Aeg pidi
olema noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel olid kaasas kingitused,
varasemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel