Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
Esimese katse selle seletamiseks
tegi eelmise sajandi esimesel kolmandikul matemaatik ja evolutsioonibioloog
Ronald Fisher, pakkudes välja nn seksika poja hüpoteesi.
Seksika poja hüpotees – Fisher väitis, et emaslooma jaoks optimaalseks
partneriks on selline isasloom, kelle pojad pärivad oma isalt parima
sigimispotentsiaali. Tema väitel jääb isaspartneri poolt pakutav igasugune muu
otsene kasu emasele (vanemhoole osutamine, pulmakingitused, ressursiderohke
territoorium jms) alla isase väärtusele emase järglaste isana. Mis emase
bioloogilise edukuse seisukohast tõeliselt loeb, on tema isaste järglaste
tulevane võimalikult kõrge sigimisedukus (mille on nad pärinud oma samuti
atraktiivselt isalt) ehk siis emase “seksikate poegade” võime levitada tema
geenikoopiaid.
Sellest teooriast lähtudes polegi üldse tähtis otsene põhjus, miks mingi
sekundaarne sootunnus emasele meeldib. Selline eelistus võis vabalt olla
annaabi.ee 
