Vana Kreeka pillid
Sel on tähtis roll
klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades.
Traditsiooni järgi leiutas sitari õukonna luuletaja Amir Husrav (1253-1325). Sitar sai oma praeguse
vormi klassikalise sooloinstrumendina 18. sajandil, kui tekkisid kindlad standardid kasutada
pillikorpuseks kõrvitsakoort ning valmistada keeled ja krihvid tugevast metallist. Vina on Lõuna-india
keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille
sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad),
vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on
burdoonkeeled ja selle kaelal on 24 ümberpaigutatavat krihvi. Vina on Lõuna-India klassikalise
muusika põhiinstrument.
Külaviiulid
Fiidel on viiuli eelkäija. Fiidleid hoiti vertikaalselt, sest nad olid peaaegu sama pikad kui neid seistes
mängivad mehed
annaabi.ee 
