Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud
organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla
sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.
Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad
kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste
esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
Bakterid elavad m ullas, vees ja õhus, kõikides elusates loo mades ja taimedes ning surnud organis mide jäänustes. Üks gra m m mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes pii matilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest e eskätt elukeskkonna, samuti o ma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid ehk kokke, selliseid nagu Staphylococ cus ja Strptococ cus, sageli esinevad kokid ahelatena v õi kobaratena. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute ehk niinim etatud kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nim etage m veel k õhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi ´t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae´d. Ke erdunud rakuga bakterid nim etatakse spirillideks (spirillum ). Lisaks tuntakse veel, pike mate kepikeste kujulised Bakterite üldiseloomustus Bakterid on kõige väikse mad ja lihtsamad rakulise ehitusega mikroorganis mid.
annaabi.ee 
