Naiselikkuse stereotüübid
Ta loodi olemaks mehele mänguasi, tema käristi, ja see peab tema kõrvade juures tilisema ükskõik
millal. Põhjustest hoolimata valib ta lõbusa olemise. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the
Rights of Women, 1972, lk 66)
Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage,
Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema
näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil. Kuna ta on nukk: ükskõik kas halisev,
mossitav või naerev, jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on iidol, kujunenud joonte ja
masside ahelast, rahuloleva impotentsuse märk.
Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus. Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla
karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema
kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp