peale raputamist. Pulbrikuhila kaldenurk, mis iseloomustab pulbriosakeste vahelist hõõrdumist. Puistetihedus sõltub materjali tiheduest, pulbriosakeste kujust ning pinnakonarustest. Pulbrite voolavus sõltub materjali tihedusest, suurema tihedusega pulber voolab kiiremini. Pulbri tihendatavus, kui tihedaks on võimalik üldse suruda pulber. Selleks et pulber segusid valmistama hakata tuleb need ära sorteerida, et saada ühesugusesuurusega pulbriosakesed. Pulber segusid valmistatakse kahel viisil mehaanilise ja granuleerimisel. Mehaanilise segamise puhul segatakse pulber segistites. Granuleerimise puhul muudetakse pulbriosakesed graanuliks, lisades neile spetsiaalseid lisandeid, tavaliselt kasutatakse pulbrite granuleerimiseks seadet tsüklon. Selleks et saada soovitud kujuga detaili pulbermetallurgias, peame pulbri vormima. Selleks on kaks erinevat moodust. Vormimine staatilise või dünaamilise
mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulbertehnoloogias valmistada hüdrostaatilise pressimise, ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis. Selle meetodi eeliseks on veel see, et kuna vormimisel jõudu ei rakendata, siis pulbriosakesed säilitavad oma esialgse sfäärilise kuju. Selleks puistatakse sfääriline pulber varda ja matriitsi (roostevaba toru) vahelisse pilusse. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, mis on 70..
Seepärast on nad raskesti kokkupressitavad, kuna liiga väikesetel pressimissurvetel osakesed ei jää kokku, suurtel survel tekkivad pressimissuunaga risti pressimispraod. Selle vältimiseks viiakse pulbrisegusse enne pressimist kleepivat ainet plastifikaatorit. See, ühelt poolt, kergendab pulbriosakeste liikumist üksteise ja pressvormi seina suhtes, suurendades sellega tooriku tihenemist. Teiselt poolt, tänu plastifikaatori kleepuvale omadusele seob pulbriosakesed omavahel, andes pressisele teatud tugevuse. Plastifikaator peab samas kergesti ja täielikult eemalduma (väljapõleme, välja aurustuma) pessisest madalatemperatuurilisel paagutamisel. Kermiste plastifitseerimiseks kasutatakse kõige enam platikaatorina parafiini, polüetüleenglükooli või sünteetilist kautsuki. Selleks lahustatakse eelnimetatud aine bensiinis, atsetoonis või tetrakloorsüsinikus (tavaliselt 4...10 % lahus) . Parafiin ja
annaabi.ee 
