Mõistatused
Kui ei tunta enam vokki,
margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata,
koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda
alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega
seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll
taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja
intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv
perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese.
2
Mõistatusjutud
Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega.
Antiikmütoloogiast pärineb üleilmselt tuntud nn. sfinksi mõistatus Milline olevus seisab hommikul