Eesti kaitsealad (referaat)
Imetajatest võib kohata veel
lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis
lupus), karu (Ursus arctos).
Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli),
virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu
(Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille
(Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga
20
(Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat
(Polypodium vulgare) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud
lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp
(Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka