[3], [2] Lubja kustutamisel segatakse ta veega, mille järel toimub reaktsioon: 6 OH ¿2 +Q CaO+ H 2 O=Ca ¿ Q tähistab eralduvat soojust ning protsess on eksotermiline. OH ¿2 Tulemusena saadakse Ca ¿ , mis on kustunud lubi. Tükklubi jaguneb lagunemisel peeneks massiks ja mahult paisub 2-3,5 kordselt. Pulberlubja saame, kui lisame lubjale 1/3 vett. Lubja taigna saame lisades suurema hulga vett ning lubjapiima, kui lisame väga suure koguse vett. Lupja jääb tavaliselt lihtsa lubja ja vee segamise tõttu kustumata või poolkustunud teri, mis kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja mahupüsivust. Soovituslikult peaks enne sellise lubja kasutamist ootama 10-15 päeva, mille jooksul toimub järelkustumine. Kustumise efektiivsuse võimendamiseks võib teda
Kasutamine: lubimörtides sideainena Segamörtides plastifikaatorina Lubivärvides ja silikaattoodete valmistamisel. 23. Lubja omaduste määramine. Lubja survetugevus tavalises õhus kivistudes on 1,0 N/mm2. Rõhu all kivistumine annab tunduvalt suurema survetugevuse. Kustumise kiiruse järgi jagatakse lubjad : *kiirelt kustuvaks (alla 8 min) *keskmiselt kustuvaks (8-25min) *aeglaselt kustuvaks (üle 25 min) Kustumiskiirus näitab mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini standardse katse juures. Kvaliteedi järgi jagatakse lubjad kolme sorti. 24. Kips sideained Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips (CaSO4.2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse
annaabi.ee 
