Eesti talupoja eluolu 19. sajandil
liha, kala, piima ja piimasaaduste tarvis. Laudad asusid tavaliselt reostuse vältimiseks õue
madalamas küljes ning koosnesid enamasti mitmest ruumist, mis olid mõeldud erinevatele
loomadele ja heinte hoidmiseks. Saun oli tuleohutuse tõttu alati õuest veidi eemal, tavaliselt
madalamal. Teiste majandushoonete asukoht polnud nii kindel.
19. sajandil levis Eestis kahte tüüpi tuulikuid pukktuulik ja hollandi tuulik. Neist vanem on
pukktuulik, mis levis Eestisse umbes 14. sajandil. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja
mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest
toorainest. Neid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad.
Pukktuulik oli igal suuremal talul, väiksematel taludel mitmepeale ühine. Enamasti kasutati
pukktuulikuid lihtjahu jahvatamiseks. Neid leidus rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Hollandi
tuulik on tüvikoonuselise kerega kivist või puidust tuulik, mis erineb pukktuulikust selle