· Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal.
nendest Soomaa rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) 5 Loodus Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood
annaabi.ee 
