Lõkspüünised-referaat
Mõrd
Mõrd on vanemaid ja levinumaid kalapüüniseid. Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta
tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes
paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni. Suurus sõltub ehituseks kasutatud materjalist
(puuvitsad, -peerud, võrk) ja püügile sätimise paigast (jõgi, järv, meri). Arvatakse, et
võrkmõrrad on tekkelt puuvitstest valmistatuist hilisemad ja et pujusega mõrd on pujuseta
mõrra täiendatud vorm (pujuseks ehk neeluks nimetatakse püünise lehtrikujulist kitsendust,
mis takistab püünisesse sattunud kalal tuldud teed tagasi pääsemast). Mõrd asetatakse
tõkkesilma püügile kas üksi , ühe või mitme tiivaga või mõrrasüsteemina. Pujuseta mõrda
saab kasutada ainult tugeva vooluga vees suuga vastuvoolu asetatuna (veevool surub mõrda
sattunud kala kitsasse pärasoppi). Pujusega mõrda võib asetada igale poole ja igasugusesse
asendisse.