"puitvarre" - 1 õppematerjal

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

kergem. Oda kasutati ka väljaspool lahingutandrit ­ jahipidamiseks, ohvritalitlustel, ka rahulepingute sõlmimisel ja lõeptamisel: rahu sõlmides vahetasid leppivad pooled odasid, lepingu purustamiseks heideti saadud oda jõkke. Odaotsi on leitud üle Eesti, kõige rohkem Saaremaalt. Kirves Sõjakirves e. tapper oli muinasaja eestlaste seas väga palju kasutust leidnud relv. Teda kasutati Muistses vabadusvõitluses laialdaselt tema odavuse ja efektiivsuse tõttu. Eestlaste sõjakirved olid puitvarre ja ühe, enamasti rauast teraga. Kirveterasid valmistada ei olnud väga keerukas, sellega said hakkama ka kohalikud eesti soost sepad. Taprivarre pikkus varieerus 70 ja 100 cm vahel; mida pikem oli vars, seda kergem pidi olema tera. Sõjakirvestel olid tihtipeale peal ka kaunistused. Sõjakirve efektiivsus seisnes mitmes heas omaduses. Erinevalt mõõgast, mille suurima raskuse moodustas tema pide, moodustas kirve suurima raskuse varre otsas olev tera ning see tagas väga jõulise löögi