Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Lisaks on
otse liivapadjandile toetatud puittaladega põrand väga tundlik ka hoonet ümbritseva
pinnase tõstmise suhtes. Pinnasele toetatud puitpõrand ei ole niiskustehniliselt turvaline
lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson
1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand.
Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse
saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul
roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb
läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida
sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis
omakorda tekitab ebamugavustunnet.
Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines
kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega,