Ohtu mõis
põrandapinnast. Tänapäeval võime seda ruumikust tajuda küll
ainult osaliselt 19. sajandi teisel poolel on vestibüül eesmises
osas külgedelt tublisti kitsamaks ehitatud, ka on välisukse ette
lisatud väike tambur. Ruumi algset laiust tõestab näiteks läbi
hilisemate vaheseinte ulatuv laekarniis. Vestibüülil on
ruudukujulistest paetahvlitest põrand, eesmises osas on ta
võlvitud, tagumises osas talalaega viimast toetavad keskelt
kaks toskaana orderis puitsammast. Lai paraadtrepp viib
teisele korrusele.
Piduliku vestibüüli kõrval on enamus teisi alakorruse ruume
olnud hoopis argisema ilmega. Üksnes kaks edelapoolset ruumi
omavad profileeritud lae ja seinakarniise, samuti rokokooliku
dekooriga uksi ning aknapalestikke. Kuna need ruumid olid
järjepidevalt kasutusel elukorteritena, on enamik sealseid
detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks
rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid