Antiikaja armee ja sõjapidamine
kangutada kui nad juba millessegi olid tunginud, neid kasutati vahetult enne vägede
kokkupõrget. Pilum'i puhul on oluline ära märkida, et ta oli kujundatud ühekordseks
kasutamiseks. Tavaline viskeoda on ohtlik relv, lubades vastasel seda enda vastu kasutada,
pilum oli seevastu spetsiifiliselt kujundatud, et ta murduks kokkupõrkel. Esialgu aretas seda
kontseptsiooni Gaius Marius, kasutades tera ja teiba kinnituseks ühte neeti ja üht puitpolti.
Puidust polt pidi kokkupõrkel murduma ja jätma oda otsa lõdva neediga liigendatuks ehk
teravik pidi jääma lõdvalt teiba külge rippuma. Puit aga tihtipeale ei hävinenud ja hiljem
asendati see mehanism lihtsalt õhema rauaga, mis paindus kokkpõrkel. Sedasorti viskeoda
osutus kasulikuks ka vastase koormamisel. Ära paindunud viskeoda polnud mitte lihtsalt
kasutu, vaid ka raskemalt välja tõmmatav ja muutis kilbid, millese ta oli tunginud, kohmetuks
ja kasutuskõlbmatuks.