Rakvere ordulinnus
kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks.
Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud
ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud
andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused
pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid
eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus
ümbritseti esialgselt puitpalissaadiga, mis hiljem asendati kivimüüriga. 14.
sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja
16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone.
Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste
Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide
vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval:
1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst,
annaabi.ee 
