Küsitlus Küsitluse eesmärk oli teada saada, kas inimesed eelistavad elada puitmajas või kivimajas ning mis on selle põhjuseks. Vastas 26 inimest. Sugu Naine 16 - 62% Mees 10 - 38% Vanuses 15-20 18 - 69% 21-30 4 - 15% 31-40 2 - 8% 40-50 1 - 4%
Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitusklambrid (kasutamiseks küsige nõu puidumüüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell 1 Alusroovits Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab
miseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske puidul enne töö alustamist paigaldatavas ruumis õhuvahedega staabeldatuna seista. Sisevooderduseks kasutatava laua niiskussisaldus peaks olema alla 16%. Köetavates ruumides võib puidu niiskussisaldus olla 67%. ALUSROOVITIS Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alu- sest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga alus- pinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast mater- jalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigal- dussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrol- lige vertikaalsust vesi- loodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega.
pdf Puitmaja ei ole tuleohtlikum kui teised majad Viimased suurtulekahjud puitlinnades jäävad kaugete aegade taha. Tuleohutusmeetmed ja majade konstruktsioon on piisavalt arenenud, et piiranguid puidu kasutamisele linnaehituses kärpida. Seda ongi paljudes riikides tehtud, Eestiski on 1. jaanuarist 2004 talitluspõhine lähenemine lubatud.Peamine tuleohu allikas majas on ikkagi elanik ja esimesena süttib enamasti ruumi sisustus, mitte seinamaterjal. Kriitiline faktor puitmajas on tule leviku kiirus, mida aga saab üsna efektiivselt piirata. Suured puitkandurid omavad tuleohutuse mõttes terase ja betooni ees isegi eeliseid, sest nende kandevõime säilivusaega tulekahjus on lihtne prognoosida. Üsna laialt levinud arvamuse kohaselt ei ole puidust võimalik tulepüsivalt ehitada. Vaieldamatult on puit põlev materjal ja seda ei saa ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta täiesti mittepõlevaks. See-eest võib puidu muuta raskesti süttivaks.
Paigaldatud voodrilaudade kuivamisest tingitud pragunemise vältimiseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske puidul enne töö alustamist paigaldatavas ruumis õhuvahedega staabeldatuna seista. Sisevooderduseks kasutatava laua niiskussisaldus peaks olema alla 16%. Köetavates ruumides võib puidu niiskussisaldus olla 67%. Alusroovitus Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide
ja 20. sajandi alguse vene kunst (Aivazovski, Lagorio). Eesti kunst on esindatud nende kunstnike töödega, kelle loominguline tee oli seotud Narvaga. Eriline koht ekspositsioonis on Narva kunstnike töödel. 6) Pärnu Uue Kunsti Muuseum – 1992. aastal asustatud muuseum, mis eksponeerib peamiselt 20.-21. sajandi kunsti. 7) Flo Kasearu majamuuseum - Kunstniku Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval, sellele linnaosale nii iseloomulikus hubases puitmajas. 8) Tartu Kunstimuuseum (1940) – eksponeerib püsinäitust eesti kunsti klassikast 18.sajandi lõpul raekojaplatsile kerkinud klassitsistlikus hoones – kohalikus Pisa tornis ehk Viltuses majas alates 1988. aastast. 9) Viinistu Kunstimuuseum – 2002.aastal avatud muuseum Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused
annaabi.ee 
