Esiaeg
Kasutati suurte
loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus
mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku-
mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr).
Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset.
Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud
tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud
puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest
viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid
külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja
kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui
jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste
paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed
hakkasid paiksetena põldu harima.