..500 N/mm². Mida suurem on E-moodul, seda väiksemad on deformatsioonid. Jäikus on keha võime avaldada välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Jäikust iseloomustab materjali elastsusmoodul. Kui kehale mõjuvad ainult nihkepinged, siis kasutatakse terminit materjali nihkeelastsusmoodul G, mis iseloomustab samuti materjali jäikust. Männi- ja kuusepuidu G pikikiudu 350...450 N/mm². Koormuste eritüübid. Sõltuvalt puitkonstruktsioonile rakenduva koormuse suunast, võivad materjalis tekkida erinevat tüüpi pinged, seega esinevad ka erinevad tugevused. Neist sagedasemad on tõmbe-, surve-, painde- ja nihketugevused, tähtsad on ka löögi- ja lõhestamistugevused ning kõvadus. Puidu mehaanilised omadused. Puidu survetugevus. Pidutehnoloogias jaotatakse puidule mõjuvad jõud välisteks ja sisesteks jõududeks. Jõud võivad puiduosakesi mõjutades põhjustada tõmbe- või survepingeid, mille tulemusena
Raami ja tala puhul: n n Mm Nn = dl + dl (viimane liidetav väga saleda terasraami puhul i =1 EI i =1 EA Sõrestiku puhul: n Nn = dl i =1 EA 2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud 2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest. On konstruktiivsed ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta. Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana. Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega. Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma: · Vees lahustuvad enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu
annaabi.ee 
