Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad
kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne.
Pronksiaeg
Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks
elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina
sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on
kohapeal valmistatud.
Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka
uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt
taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud
ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine.
Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim
võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised
ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval