pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Kloostrid Tori vallas puudusid. Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik. Joonis 6. Osa Tori kihelkonnast 1839. aasta Liivimaa kaardil Kasutatud kirjandus http://www.aai.ee/~urmas/aba/abaja1a.html, http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=721716, http://torivald.ee/index.php?leht=ajalugu, http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, http://www.vkg.werro
12.00-13.00 Lõunasöök (organiseeritud) 13.00 Lahkume Lvivist ja suundume Tsernivtsi. Teel peatus Kolomyias, kus külastame hutsuulide rahvusmuuseumi. Muuseumis on võimalus tutvuda Hutsuulide käsitööga. Ööbimine hotellis Cheremosh. Läbisöit: umbes 300 km 4. Päev/ Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis. 08.30 Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurordisse. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: kõrged oruterrassid, Mõkola ja Svõrõdoni puitkirik, klassitsistlik raekoda. 10.30 Lahkume linnast ja sõidame hutsuulide pealinna Yaremchesse. Linna nimetatakse ka Karpaatide pärliks. See ~8 tuhande elanikuga linn asub 665 m kõrgusel. Linnaõigused sai alles 1963.aastal. Tutvumine linna ja selle ümbrusega: kuulus suveniiride turg, ortodoksi kirik, võimas raudteeviadukt üle Pruti jõe oru (3o m kõrgune), rippsillad, Pruti jõele jääv väike kosk ... Juunis 2009 varises üks jalakäijate rippsild alla. 12.30-14
kirikuriietuse ehk sarafani järgi. Vanausuliste palvelad on väga suure väärtusega kuna need on seest rikkalikult kaunistatud väga vanade ja hinnaliste ikoonidega. Kahjuks on vanausuliste palvelad sattunud ka ikoonivaraste ohvriks. Palvelaid on Peipsiäärsetes vanausuliste külades mitmeid. Külastussoovituseks on välja valitud Varnja külas asuv palvela, mis on kõige rikkalikuma ikonostaaziga ehk sisekaunistusega. 27. Luteri kirik, eriline Jaani kirik ja Ruhnu puitkirik Kui istud Ruhnu väga vana puidust luteri kiriku pinkidele, siis on sinu ümber Eesti vanim puitehitis (1644). Lisaks võid kujutleda, et seal istusid kunagi rannarootslased Ruhnu oli rannarootslaste eluala. Kes on klaasimaali huviline, siis selle kiriku akendel näeb ka Eesti vanimat klaasimaali. Kui istud
annaabi.ee 
