Ksülofon 7a. Klass Karoliina Voldek 15.01.2012 Ksülofon Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ksülofon trapetsikujuline. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Heli ulatus on c1-c4. Ajalugu Sõna ksülofon on tulnud inglise keelsest sõnast Xylophone . Pilli inglise keelne nimi on tulnud kahest kreeka keelsest sõnast. Esimene pool sõnast ``Xylo'' tähendab puitu. Ning teine pool ``phone'' tähendab kõla . Ksülofon on teadmata iidse päritoluga. Väidetakse, et ksülofon on leiutatud sama aegselt Aafrikas ja Aasias. Pildi lisamiseks di lisamiseks klõpsake ikooni klõpsake ikooni
Rock-ansamblite trummikomplektis mängitakse suurt trummi jalaga pedaalile vajutades, see omakorda paneb liikuma nuia. Orkestrite suure trummi kõige tavalisem mõõt on 32". Komplektide suure trummi kõige tavalisemad mõõdud on 20", 22", 24". Ksülofon Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone.
annaabi.ee 
