Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus. Räästapääsukeste arvukust Eestis hinnatakse 80 000 150 000 paarile Looduses elab räästapääsuke mägijõgede orgude kivikoobastes ja kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama linnades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes räästaste ja rõdude all. Räästapääsuke eelistab kiviehitisi puithoonetele. Sellepärast leidub teda ka rohkem suurtes asulates ja linnades kui väiksemais. Räästapääsuke toitub ainult lendavatest putukatest, kelleks on enamasti sääsed, kärbsed, sarnastiivalised ja väiksed mardikad. Harvem püüab ta liblikaid, ritsikalisi ja ämblikke, kelle tuul on "härmalõngaga" lendu tõstnud. Toitu püüavad pääsulased lennult. Enamasti lendavad nad putukatest kõrgemal ning ründavad sobivat saaklooma nähes. Kuna kõik need
tagada akende avatavus, paigaldada tihendid, asendada klaasid selektiivklaasi või klaaspaketi vastu, vt. (Kuressaare LV 2000). Kui kahjustused on ulatuslikud, alles siis tasub mõelda akende uute vastu vahetamise peale. Soovitatav on kasutada selleks puitaknaid, et mitte rikkuda puithoone arhitektuur-ehituslikku tervikut. Mälestistel ja muinsuskaitsealadel, nagu ka paljudel miljööväärtuslikel hoonestusaladel, on puithoonetele plastakende paigaldamine üldse keelatud. Uute akende korral tuleb jälgida täpselt vanade akende kuju, mõõtmeid ja konstruktsiooni. Kahjuks ei toodeta tööstuslikult täpselt vana konstruktsiooniga aknaid. Tänapäevane puitaknatööstus on välja töötanud uued soojustehniliselt efektiivsemad aknatüübid. Peamiste aknatüüpidena võib välja tuua: üheraamiline välja avanev aken, lengi laiusega ~ 9 cm; kaheraamiline sisse avanev aken, lengi laiusega ~13 cm;
annaabi.ee 
