Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Joonis 1.1 Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja
uurimisobjektide asukohad Viljandis (vt. täpsemalt
http://www.viljandi.ee/yldplaneering/viljandi/kaust%20i%20-
%20pohilahenduse%20joonised/4_miljooalad.pdf).
11
1.3.2 Pärnu
Pärnu pakub esinduslikku läbilõiget viimase kolmesaja aasta puitarhitektuurist. Valdav
enamus Pärnu varasemast puithoonestusest on pärit siiski Põhjasõja (1700-1721)
järgsest perioodist, mil seoses Peterburi linna ehitamisega oli teistes Vene Impeeriumi
linnades keelatud kivist elamute püstitamine. Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka
jõukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jäävatel
aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri. Kuigi
eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie päevini jõudnud vanimad