Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Ehitusjärgne
puitkonstruktsioon oli kapitaalne ja korralik. Asjaolu, et puitelamute praegune olukord on
sageli kaunis kurb, ei tulene sellest, et nad oleksid halvasti ehitatud vaid on kujunenud
eelkõige seetõttu, et nõukogude ajal, mil enamik korterelamutest oli natisonaliseeritud,
jätsid majavalitsused need hooned enamasti ilma piisava hoolduseta.
Nõukogude ajal puithoonestust ei väärtustatud ja mitmel pool nähti pikemas perspektiivis
ette valdavalt puitelamutest koosnevate linnaosade terviklik lammutamine. Osalt tulenes
see modernismiajastu üldisest väärtushinnangutest, mis soosisid uue eelistamist ja vana
kõrvale jätmist. Teisalt võib rääkida ka Nõukogude perioodile omasest teadlikust
ideoloogilisest hoiakust, kus püüti vanu, tsaari- ja Eesti ajal loodud ehitisi, linnakeskkonda
ja kultuuritraditsioone hävitada, sest need justkui esindasid aegunuks ja valeks peetud
kapitalistlikku ühiskonnakorraldust