Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
korraldamisest (tuleohutusnõuded). Need nõuded on aja jooksul muutunud. Näiteks
Tallinnas hakati täiendava evakuatsioonitrepi olemasolu nõudma 1890. aastatel, mis tõi
kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides: kui varem oli vaid jõuka rahva korterelamutes
kaks trepikoda (nn. puhas ja must sissekäik), siis nüüd tuli ka väikekorteritega
agulimajadesse paigutada lisatrepp. 1930. aastateks (RT 59 – 1932, art. 495, RT 43 –
1937, art. 386) pidid kõikjal ilma kivitrepikojata puitehitises trepid asuma nii, et iga teise
või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile
(Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei
võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi.
Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948).
Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad