eriti aga oma algset konstruktsiooni. Säilinud on isegi korrustevahelised trepid, nende käsipuud puuduvad. Olemasoleval kujul on veskikere koos sisemusega suhteliselt korras, kuid arvestatav on selle hävimine. 3.Arhitektuuri ajalooline hinnang Arvestades veski konstruktsioonide ja seadmete säilivust, tehnilist seisukorda ja eriti oskusliku puidutöötlemise taset on Tudulinna tuuleveski väärtuslik ehitismälestis. Rohkem kui sada aastat vana ehitis on ilmekas näide 19. sajandi puitarhitektuurist Ida- Virumaa regioonis ja väärib sellisena tõsist tähelepanu.
Joonis 1.1 Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Viljandis (vt. täpsemalt http://www.viljandi.ee/yldplaneering/viljandi/kaust%20i%20- %20pohilahenduse%20joonised/4_miljooalad.pdf). 11 1.3.2 Pärnu Pärnu pakub esinduslikku läbilõiget viimase kolmesaja aasta puitarhitektuurist. Valdav enamus Pärnu varasemast puithoonestusest on pärit siiski Põhjasõja (1700-1721) järgsest perioodist, mil seoses Peterburi linna ehitamisega oli teistes Vene Impeeriumi linnades keelatud kivist elamute püstitamine. Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka jõukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jäävatel aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri. Kuigi