Mullastikukaardi analüüs
Põllumassiiv on tasase relieefiga. [3]
Põllumassiivil on kõige suurema osatähtsusega leetjas ja leostunud muld (KI,Ko).
Leetjad mullad (KI) on karbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud mullad, mille profiilis
esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis
tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana,
metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad
kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise
tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema
huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt
sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust
peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele