Mullateaduse loengud
arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on
omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia
Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3.
4
Väetamise ajad ja viisid:
külvieelne väetamine (kevadine, sügisene),
külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse
puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele
teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga
kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole
kasu;
kasvuaegne (pealtväetamine, juurdeväline) pannakse mingeid plägasid põllule,
pealtväetamise puhul eeldatakse, et mingil hetkel on tulemas vihma, siis väetis liigub
pinnalt mulda