Mukri Raba
arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb
umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit,
hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja
selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad.
Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid,
linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur,
punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi
liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas
( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui
linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe
meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes
lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ).