Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
rabasid. Puurinde moodustavad kidurakasvulised männid, hajusalt kasvab sookaski,
põõsarinnet tavaliselt ei ole. Hästi on arenenud puhmarinne (nt kanarbik, sookail,
sinikas, küüvits). Samblarindes valitsevad turbasamblad, mätastel kasvab ka
metsasamblaid. Sellist rabametsa, milles puurinne on puude suurest vanusest
hoolimata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), nimetatakse puisrabaks.
Kõdusoometsade klass
Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoodest pikaajalise
kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad
looduslikult uuenenud männid ja kased; need kasvasid kiduralt samal kohal juba enne
kuivendamist. Järgmistes metsapõlvkondades omandab ülekaalu kuusk. Puude juurestik
paikneb vaid mulla pindmises osas, seetõttu on palju tuulemurdu, mis moodustab aja jooksul
mätliku mikroreljeefi