Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Soo pindala on 353 ha ja sellest ligi poole moodustab madalsoo. Viru raba (235 ha) paikneb
kunagise Litoriinamere laguuni kohal loode-kagusuunalises nõos. Uuemõisa e Vanasilla soo (864
ha) ja Laukasoo (1391 ha) paiknevad lamedas nõos Viitna-Valgejõe servamoodustiste vööndist
põhja pool. Laukasoos on 360 suuremat ja väiksemat laugast, mis ühinedes võivad moodustada
suuremaid veekogusid. Uuemõisa soos domineerivad taimkattes lõuna- ja keskosas
puispuhmaraba kooslused, servaaladel männi-kase siirdesoo kooslused.
4.3 Niidud
Poollooduslikke kooslusi leidub rahvuspargis ca 2500 hektaril, mis moodustab 5,3% loodusala
maismaa pindalast. Umbes poole moodustavad erinevad aruniitude tüübid, sh paluniidud.
Looniite leidub peamiselt Palmse-Vihasoo ning Muuksi ümbruses ca 360 hektaril (14,4%
poollooduslikest kooslustest). Lamminiidud on esindatud Valgejõe, Loobu jõe ning Mustoja
kallastel 240 hektaril (9,6%)