Halliste luha taimkatte muutustest
Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin
pindalaliselt suurim.
"Vene 1-verstasel" kaardi järgi oli niidu- ja metsaalade piiride tõmbamine raskendatud nende
ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil
on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a.
kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil.
1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad
juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste
vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe
paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi
jõe vasakkalda kagunurgast.
Paremkaldal on niidukoosluste olukord märksa parem. 1947. aastaks on 20. sajandi algusega