Pärandkoosluste eksam
puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske.
Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri
ajal subboreaalsel kliimaperioodil, alates umbes 3000 aastat e.Kr. Tollane kliima oli
nüüdisaegsest jahedam ja kontinentaalsem, seetõttu oli hädavajalik varuda loomadele
talvist lisasööta – lehisvihtu. Vihtade tegemiseks sobivaid oksi saab paremini hõredalt
kasvavatelt puudelt ja põõsastelt, see soodustas omakorda puisniiduilmeliste maastike
laienemist.
Nüüdisaegse ilme omandasid niidud umbes 1500–2000 aastat tagasi, mil hakati
kasutama vikatit: selle abil niideti koduloomadele talveks heina. Peaaegu kõigil tollastel
niitudel kasvasid hõredamalt või tihedamalt puud. Ilmselt pandi juba siis tähele
6
puisniitude viljakamat pinnast: puulehtedega satub sügiseti mulda toitaineid
sügavamatest pinnasekihtidest, kuhu rohttaimede juured muidu ei ulatuks. Puudega