Puisniit
esinemine.
Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad
mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed
põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida
ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik.
Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine.
Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn.
Tingimused koosluse tekkimiseks
Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade
vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid
kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate.
Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning
söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala.
Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste
inimasulatega.