Pärandkoosluste eksam
Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad
tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt
muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks?
Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas
atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised
puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja
puisniiduilmelise maastiku laienemine. Ilmselt ei raiutud asulakohtade ümbrust päris
lagedaks, vaid jäeti kasvama eri liiki puid, sest igaks otstarbeks kõlbab paremini teatud
puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske.
Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri
ajal subboreaalsel kliimaperioodil, alates umbes 3000 aastat e.Kr. Tollane kliima oli
nüüdisaegsest jahedam ja kontinentaalsem, seetõttu oli hädavajalik varuda loomadele
annaabi.ee 
