Kultuurigeograafia konspekt
Uuem maakasutus on sageli kustutanud osaliselt või
täielikult varasemad jäljed. Mõisate asutamise käigus hävitati põlised külad, Eesti Vabariigi algusaegade
maareformi käigus tükeldati mõisad, pärast 2. MS kolhoosid/sovhoosid. Nõukogude aegne maaparandus
muutis tundmatuseni talumaastikke ja põllumajanduse mehhaniseerimise ühsmajandite ajal tõi kaasa
põllupinna suurenemise looduslike rohumaade arvelt. Loodusmaastik muudeti metsaks ja põlluks ning
kadusid rikkad pooltoonid-puismiidud, metsaheinamaad, luhad, kadastikud ja hõredad loomade
karjatamiseks sobinud metsad. Linnastumine viis küladest inimesed, asutus koondus ühismajandite
keskustesse, taluhooned lagunesid. Kuna igal ajastul on oma arusaam väärtuslikest maastikest, muutub
aastiku väärtuse mõiste ka ajas. Mis pärineb 10. Sajandist?- muinaslinnad Mida varasemast kihistusest, seda
vähem on tänapäeval näha. 12-13 sajand-kirikud. 18-19. sajand-mõisad, järgnesid talumaastikud ja