VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
Soostiku suurim soo on
Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu
sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik). Soostiku lõunaosa on järvetekkeline,
ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja-
ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest.
Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos
on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets.
Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab
madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades.
16
Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud.
Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval
toimub turbatootmine freesturbaväljadel.
2012
annaabi.ee 
